Kuld – üks kallimaid metalle, mis meie planeedil eksisteerib. Ja veel üks haruldasemaid.
Seda kasutati maksevahendina, akumuleerimiseks ja ehete valmistamiseks ning seda peeti jõukuse ja heaolu märgiks.
Seetõttu kasvas huvi tema otsingute ja saagi vastu paljude sadade aastate jooksul.
Kujutage vaid ette: kogu inimkonna ajaloo jooksul hangiti umbes 161 tuhat tonni kulda!
Kuld – üks kallimaid metalle, mis meie planeedil eksisteerib. Ja veel üks haruldasemaid.
Seda kasutati maksevahendina, akumuleerimiseks ja ehete valmistamiseks ning seda peeti jõukuse ja heaolu märgiks.
Seetõttu kasvas huvi tema otsingute ja saagi vastu paljude sadade aastate jooksul.
Kujutage vaid ette: kogu inimkonna ajaloo jooksul hangiti umbes 161 tuhat tonni kulda!
1. Puhas kuld on elastne
Puhas kuld on nii plastiline, et ainult üks kuldunts – umbes 30 úÓἫó@ – võib purunemata levida üle 80 kilomeetri (aga see on liiga peen, et näha). Kui nad teevad seda trikki kogu maailmas olemasoleva kullaga, võivad nad maakera mässida 11 miljonit korda.
2. Sa ei pea kuld
i hammustama
Hoolimata levinud arvamusest ei ole kuld hambal kõige turvalisem viis selle ehtsuse kindlakstegemiseks: ka teised metallid on üsna pehmed, nii et hammaste jälg jäi neile peale. Ja kuigi paljud meistrid "närivad" auhindu, ei olnud olümpiakullad sellest metallist 1912. aasta Stockholmi suvemängude ajast pärit. Kaasaegsed kuldmedalid koosnevad peamiselt hõbedast: 2016. aasta Rio mängude medalites sisaldas see ainult 1,2% kulda.
3. Nobeli preemia on tehtud kullast
ist
Nobeli preemia medal on endiselt valmistatud kullast, kuigi 1980. aastal vähendati selle proovi 23 karaadi võrra 18-le.
Nüüd on medali kaal 175 grammi.
4. Kuld võib muuta värvi
Olles oma olemuselt kollane element, võib kuld teiste metallidega segamisel muuta värvi, mis annab sellele täiendavat vastupidavust. Valge kuld sisaldab niklit või pallaadiumi, roosa omandab vasest varju.
On isegi rohelist kulda, milles on hõbeda ja mõnikord tsingi või kaadmiumi lisandeid. Et määrata, kui palju kulda mis tahes tükk sisaldab, jagage karate 24-ga ja korrutage 100-ga. Saadud protsent tähendab ka kulla arvu.
5. Kulda on meditsiinis kasutatud tuhandeid aastaid
Vanad roomlased tegid sellest hambasildu – õppisid seda Etruskovilt. Suurema osa 20. sajandist 19. sajandil vähendasid arstid põletikuvastaste omadustega kullaühendite intramuskulaarsete süstide abil reumatoidartriidiga patsientide valu ja turset. Tänapäeval kasutavad mõned onkoloogid vähivähi vähendamiseks kullaühendeid.
6. Segu kulla eemaldamiseks peaks metall olema väga kuum
Müügivalmis kullakangede või -müntide kirjeldamiseks kasutatav mõiste "väärtmetallikang" pärineb ladinakeelsest sõnast "keemine" - bullitus. Seetõttu saab lisandeid kullalt eemaldada "ainult" 2856 kraadi Celsiuse järgi.
7. Praegu on USA riigikassa valduses 147,3 miljonit untsi kulda kangides
Umbes pooli hoitakse Fort Nokses – enam kui 130 miljardi dollari väärtuses peidupaigas. Fort-noksel oli turvalisus nii kõrge, et hoidlasse ilmus vaid üks president. Ta oli Franklin Delano Roosevelt – president, kes peatas USA kullastandardi 1933. aastal: nii et ta kavatses suurele depressioonile lõpu teha. Alles 1971. aastal loobus USA-s lõplikult dollarite vaba vahetamine kulla vastu.
8. Suurem osa maailma kullast soetatakse nüüd Hiina
s
2017. aastal edestas Aasia riik Lõuna-Aafrikat väärismetallide tootmise ajaloolise üldise mahu poolest. Kuid maailma suurim monokristall – üliharuldane geomeetriline moodustis, mida võib leida kulla kujul – kaalus 217,78 grammi ja leiti mõnikümmend aastat tagasi Venezuelast.
9. Kanalisatsioonist tuleb veidi kulda
Üks kummalisemaid ja ebameeldivamaid kullaallikaid on puhastatud kanalisatsioon. 2015. aastal jõudsid Arizona ülikooli teadlased pärast kohalike puhastusrajatiste kanalisatsioonisademete analüüsimist järeldusele, et miljoni elanikuga linnas igal aastal tekkiv reovesi sisaldab keskmiselt 2,6 miljonit dollarit kulda ja hõbedat.< /div>
10. Praegu on inimesed omandanud 80% maailma kullast
Oleme juba omandanud umbes 80% 244 tuhande tonnist maailma kullavarudest. Ookeanivees ja merepõhjas on veel umbes 20 miljonit tonni, kuid see aare jääb puutumata peamiselt selle hankimise liiga kõrgete kulude tõttu. Suurim leid on kosmoses: üks asteroid "Psycheya 16" maksab umbes sada kvintiljonit dollarit.
11. Aga kuni inimesed tõid kulla kosmosesse ega võtnud seda kinni
Kosmilised sukeldumisülikonnad ja laevad on kaetud kullaga, et peegeldada Päikese kahjulikku infrapunakiirgust. Iga seade, mida NASA soovib külmas hoida, kaetakse ka kullaga, kuna kiirgus – suurepärane soojusallikas. See on koht, kuhu läheb James Uebba teleskoop – maailma võimsaim kosmiline teleskoop, mis peaks startima selle aasta lõpus.
12. Püriit – lollide kullana tuntud mineraal
Püriit ehk lollide kuld on petnud paljusid uurijaid, sealhulgas ühe asutaja Kristofera Newportsi.
